Mine sisu juurde
Easy Service OÜ
Nõuanded

Remont korterelamus: kooskõlastus korteriühistuga, müra ajad ja naabrid

Mis vajab korteriühistu kooskõlastust, mis linna luba ja mis mitte midagi. Müra ajad, vee väljalülitamine, prügi ja naabrite teavitamine - kontroll-loend enne tööde algust.

·8 min lugemist
Remont korterelamus: kooskõlastus korteriühistuga, müra ajad ja naabrid

Millal on korteriühistu kooskõlastus tegelikult vajalik

Korteri remondi kooskõlastus korteriühistuga on teema, mille peale mõeldakse tavaliselt alles siis, kui juhatuse esimees seisab ukse taga. Lihtne loogika, mis aitab: kõik, mis puudutab ainult teie korteri sisemust, on teie asi; kõik, mis puudutab maja ühisomandit, vajab kooskõlastust.

Kooskõlastust ei vaja tavaliselt: - seinte värvimine, tapeetimine, pahteldus - põrandakatte vahetus korteri sees - köögimööbli, siseuste, valgustite paigaldus - vana plaadi maha võtmine ja uue paigaldamine samas kohas

Kooskõlastust vajab peaaegu alati: - vee- ja kanalisatsiooni püstikute (stojakute) puudutamine või ümber tõstmine - radiaatorite vahetus ja küttesüsteemi muutmine - ventilatsioonišahti avamine, kinni ehitamine või sundventilaatori ühendamine šahti - fassaadi puudutav töö: aknad, rõdu klaasimine, konditsioneeri välisosa seinal - kandvate seinte ja paneelide avamine, ukseava laiendamine - märgade ruumide (vannituba, WC, köögi valamu) nihutamine teise kohta

Põhjus on lihtne: püstikud, šahtid, kandvad konstruktsioonid ja fassaad ei ole teie korteri osa, vaid maja ühisomand. Kui midagi läheb valesti, vastutab tagajärgede eest see, kes tööd tellis.

Kus lõpeb ühistu ja algab linn: projekt ja ehitusteatis

Osa töid ei piisa ainult ühistuga kokku leppida - nende jaoks on vaja ehitusprojekti ja kohaliku omavalitsuse (Tallinnas linnaosa või linnaplaneerimise amet) menetlust.

Praktikas jagunevad tööd kolme rühma:

1. Ainult teie ja töövõtja vahel. Viimistlus, mööbel, seadmete vahetus samas kohas. Ei ühistut ega linna.

2. Ühistu kooskõlastus. Püstikud, radiaatorid, ventilatsioon, fassaadielemendid, vee sulgemine, ehitusprügi. Piisab kirjalikust taotlusest juhatusele või haldusfirmale ja nende vastusest.

3. Projekt + omavalitsuse menetlus. Kandvate konstruktsioonide muutmine, avade tegemine kandvasse seina, märgade ruumide nihutamine kuiva ruumi kohale, korterite ühendamine või jagamine. Siin on vaja pädeva projekteerija koostatud lahendust ja tavaliselt ka ehitusteatist või ehitusluba.

Kolmanda rühma puhul ei ole mõtet vaielda: paneelmaja kandva seina vale avamine ei ole "väike ümberehitus", vaid otsene oht kogu sektsioonile. Enne kui midagi lammutate, küsige linnaosast täpne nõue oma konkreetse töö kohta - vastus on tasuta ja võtab paar päeva.

Vormistamata ümberehitus tuleb välja kõige ebamugavamal hetkel: korteri müügil, laenu taotlemisel või kindlustusjuhtumi käsitlemisel. Kindlustus võib keelduda hüvitamast kahju, mille põhjuseks oli kooskõlastamata muudatus.

Müra ajad: mida seadus ütleb ja mida ütleb maja kodukord

Kaks eraldi asja, mida sageli segamini aetakse.

Seadus. Korrakaitseseadus sätestab öörahu: kell 22.00-06.00, puhkepäevale eelneval ööl 00.00-07.00. Sel ajal ei tohi häirida teiste öörahu - ei puuriga, ei vasaraga, ei valjuhääldiga.

Maja kodukord. Enamikus korterelamutes on üldkoosolekuga kinnitatud kodukord, mis on seadusest rangem. Tüüpiline muster Tallinna majades: müra tekitavad tööd tööpäeviti umbes 9.00-18.00 või 8.00-20.00, laupäeval lühem aken, pühapäeval ja riigipühadel ei midagi. Küsige ühistult kodukord kohe alguses ja andke see töövõtjale edasi - see on üks meil sagedasemaid konfliktiallikaid.

Kõige lärmakamad etapid on lammutus, plaadi mahavõtmine, seinte freesimine elektri- ja torutrasside jaoks ning betooni puurimine. Neid tasub kokku suruda võimalikult lühikesse perioodi, mitte venitada nädalateks üle terve remondi. Naaber talub kolme päeva puurimist palju paremini kui kolm kuud juhuslikku müra hommikul kella kaheksast.

Praktiline nõuanne: pange trepikotta A4 teade - mis tööd, mis kuupäevadest mis kuupäevani, mis kellaaegadel ja teie telefoninumber. See maksab ühe printimise ja hoiab ära pooled kaebused. Inimene, kes teab, millal müra lõpeb, helistab ühistule oluliselt harvemini.

Vesi, elekter, prügi ja üldkasutatavad ruumid

Neli praktilist asja, mis lähevad remondil kõige sagedamini viltu.

Vee sulgemine püstikus. Segisti või pesumasina ühendus saab tehtud korteri sulgeventiilidega, aga püstiku vahetus, uus harutoru või vana ventiil, mis enam ei sulge, tähendab kogu püstiku sulgemist. Selleks on vaja ühistu või haldusfirma kooskõlastust ja teadet naabritele vähemalt paar päeva ette. Planeerige see tööpäeva keskele, mitte reede õhtusse.

Elekter. Korteri kilbi vahetus, uus grupp või maandus võib nõuda ligipääsu maja peakilbile. See on lukustatud ruum ja sinna ei pääse ilma ühistuta. Kui plaanite juhtmestiku täisvahetust, leppige kokku kohe.

Ehitusprügi. Maja olmeprügi konteiner ei ole ehitusprügi jaoks. Vana plaat, betoon, kipsijäätmed ja vana santehnika viiakse eraldi konteineri või koorma kaupa jäätmejaama. Kui pange ehitusprügi maja konteinerisse, tuleb ühistu arve tavaliselt teile tagasi - ja see on kallim kui oma konteiner algusest peale.

Trepikoda ja lift. Katke liftipõrand ja trepikoja teekond kilega, tolm ja kriimustatud liftisein on samuti ühisomandi kahjustus. Materjali ei ladustata trepikotta ega keldrikoridori.

Suur osa neist punktidest on korraga lahendatud, kui torutööd teeb inimene, kes maja tüpoloogiat tunneb - vaadake üle santehnilised tööd korteris ja püstikute ning trasside vahetus, enne kui vannitoa lammutamiseks kirvest võtate.

Kontroll-loend enne esimest lööki seina

Läbi käia enne tööde algust, mitte nende ajal:

  • Küsi ühistult kodukord ja remondi reeglid kirjalikult. E-kiri juhatusele piisab, vastus jääb tõendiks alles.
  • Määra, millisesse rühma sinu tööd kuuluvad - ainult sinu korter, ühistu kooskõlastus või projekt ja linna menetlus.
  • Esita kooskõlastustaotlus varakult. Juhatus koguneb sageli kord kuus, mitte samal päeval.
  • Lepi kokku vee sulgemise aeg ja teavita püstiku naabreid.
  • Telli ehitusprügi konteiner või koormavedu kohe esimeseks lammutuspäevaks.
  • Pane trepikotta teade tööde aja ja oma telefoniga.
  • Vaata üle korteri kindlustus ja kontrolli, kas remondiaegne kahju on kaetud.
  • Kirjuta lepingusse, kes vastutab naabrite kahju eest - üleujutus alumisele korrusele on kõige sagedasem juhtum.
  • Fotografeeri trepikoda ja lift enne tööde algust. Kui hiljem tekib vaidlus kriimustuse üle, on olemas võrdlus.

Kõige levinum viga ei ole vale luba, vaid vaikimine. Ühistu ei ole vastane: enamik juhatusi kooskõlastab tavalise korteriremondi probleemideta, kui neid teavitatakse enne, mitte pärast. Konflikt algab tavaliselt sellest, et keegi kuulis puurimist ja mitte kedagi ei olnud hoiatanud.

Kui plaanite tervikliku remondi ühe meeskonnaga, käivad kooskõlastused, prügivedu ja naabrite teavitamine tavaliselt töövõtja poolt kaasa - vaadake, mida sisaldab korteri remont võtmed kätte, ja täpsustage need punktid enne lepingu allkirjastamist.

Vajate konsultatsiooni oma projekti kohta?

Tasuta mõõtmine ja hinnapakkumine. Vastame peatselt.

FAQ

Korduma kippuvad küsimused

Ei leidnud vastust? Helistage - räägime põhjalikult teie olukorrast.

Kas vannitoa remondiks on vaja korteriühistu luba?+

Plaadi, segisti ja vanni vahetus samas kohas luba ei vaja. Kooskõlastus on vajalik siis, kui puudutate püstikuid, ventilatsioonišahti või tõstate vannitoa teise kohta.

Mis kell tohib korteris remonti teha?+

Seadusest tuleneb öörahu 22.00-06.00 (puhkepäevale eelneval ööl 00.00-07.00). Maja kodukord on tavaliselt rangem: müra tööpäeviti umbes 9-18, pühapäeval ja riigipühadel üldse mitte. Küsige oma maja kodukord ühistult.

Kuhu panna remondist tekkinud ehitusprügi?+

Maja olmekonteinerisse ei tohi. Tellige eraldi ehitusprügi konteiner või viige koormate kaupa jäätmejaama. Vastasel juhul esitab ühistu tavaliselt lisaveo arve korteriomanikule.

Lugege ka

📞 HelistaWhatsApp