Köögi töötasapinna materjalid: laminaat, kvarts, kivi või puit

Köögi töötasapind on kööginurga kõige koormatum pind. Ta saab iga päev vett, kuumust, rasva, noalööke ja puhastusvahendeid. Just seepärast ei ole köögi töötasapinna materjali valik maitseküsimus, vaid kasutusküsimus: sama materjal võib olla suurepärane ühes köögis ja kohutav teises.

Praktikas otsustavad neli asja:

• Niiskuskindlus. Kõige rohkem tasapindu hukkub mitte kriimustustest, vaid veest valamu ümber ja nõudepesumasina kohal.
• Kuumakindlus. Kas pannile on vaja alust või mitte.
• Kriimustuskindlus ja parandatavus. Osa materjale kriimustub, aga lihvub uuesti siledaks. Osa ei kriimustu peaaegu üldse, aga löögikahjustust ei paranda enam keegi.
• Hooldus. Kas pinda peab õlitama, immutama või piisab lapist.

Eesti korteriköökides kasutatakse reaalselt viit materjali: laminaattasapind (kaetud puitlaastplaat), kvartskomposiit, looduskivi, puitmassiiv ja keraamiline kompaktplaat. Roostevaba teras on omaette lugu ja tuleb tavaliselt professionaalköögist.

Kõige sagedasem viga on valida materjal pildi järgi ja alles hiljem avastada, et selle konkreetse köögi kasutusviis sellele materjalile ei sobi.

Laminaattasapind on kaetud puitlaastplaat (LPL või vastupidavam HPL-kate). See on Eestis kõige levinum lahendus ja enamiku korteriköökide vaikevalik.

Plussid: - Odav: tavaliselt 40-120 € jooksva meetri kohta. - Tohutu valik dekoore, sealhulgas kivi ja puidu imitatsioonid, mida meetri pealt ära ei tunne. - Kerge, lihtne paigaldada, kohapeal saeda ja kokku sobitada. - Kriimustuskindlus on korralikul HPL-kattel üllatavalt hea.

Miinused: - Alusmaterjal on puitlaastplaat. Kui vesi jõuab lõikeserva või valamu avasse, plaat paisub ja seda tagasi ei saa. - Kuumakindlus on piiratud: kuum pott jätab jälje. - Kahjustust ei parandata, element vahetatakse välja.

Kus see toimib. Üüripinnas, uusarenduse köögis, esimeses kodus, remondis, kus eelarve on piiratud ja köök vahetatakse 10 aasta pärast niikuinii välja.

Mis otsustab eluea. Mitte dekoor, vaid see, kas kõik lõikeservad, valamu ava ja pliidi ava on servalindiga ja silikooniga korralikult suletud. Halvasti tihendatud valamu ava on ainus põhjus, miks laminaattasapinnad tavaliselt enne aega välja vahetatakse.

Kvartskomposiit on purustatud kvarts (üle 90%) koos polümeersideainega. See on tänapäeva kvaliteetköökide standard.

• Veekindel läbi kogu paksuse, valamu ümbrus ei paisu kunagi.
• Ei vaja immutamist, poorideta pind ei ime kohvi ega veini.
• Kriimustuskindlus väga hea, kuumakindlus keskmine: 150-180 kraadi talub, kuum malmpann jätab siiski jälje.
• Hind Eestis tavaliselt 250-600 € ruutmeetri kohta koos mõõtmise ja paigaldusega.
• Nõrk koht on terav löök nurgale ja valamu ava kandi juures.

Graniit on looduskivi: väga kõva, tõeliselt kuumakindel, iga plaat unikaalse mustriga. Vajab paar korda aastas immutamist, muidu tumedad plekid imenduvad. Hind on kvartsiga sarnane või kõrgem.

Marmor on köögis riskantne valik. Ilus, aga pehme ja happetundlik: sidrunimahl ja äädikas söövitavad pinda matiks. Marmor sobib inimesele, kes lepib patinaga, mitte sellele, kes tahab laitmatut pinda.

Millal see ennast ära tasub. Kui köök on tehtud 15+ aastaks, kui palju küpsetatakse, kui köök on elutoaga ühendatud ja tasapind on nähtav suurel pinnal. Väikeses köögis, kus tasapinda on kolm meetrit, on hinnavahe absoluutsummas väike ja kvarts on sageli mõistlik valik ka tagasihoidlikuma eelarvega.

Puitmassiiv (tamm, saar, pöök) annab köögile soojuse, mida ükski imitatsioon ei anna. Peamine erinevus teistest materjalidest: puit ei ole igavene pind, vaid hooldatav pind.

• Vajab õlitamist 2-4 korda aastas, esimesel aastal sagedamini.
• Kriimustused ja põletusjäljed lihvitakse maha, tasapind läheb sõna otseses mõttes uueks. Ükski teine materjal seda ei võimalda.
• Valamu ümbrus on nõrk koht: pidev seisev vesi tumendab puitu.
• Hind 150-350 € ruutmeetri kohta.

Keraamiline kompaktplaat (õhuke suureformaadiline keraamika, 6-12 mm) on kõige vastupidavam variant: ei karda kuumust üldse, ei kriimustu, ei ime midagi, UV-kindel. Miinused on hind ja habras serv transpordil ning paigaldusel. Sobib inimesele, kes tahab tõesti hooldusvaba pinda.

Roostevaba teras on hügieeniline, absoluutselt kuumakindel ja veekindel, aga kogub kasutuspatina ja peegeldab iga sõrmejälje. Kodus valitakse teda harva, professionaalses köögis peaaegu alati.

Praktiline vahevariant. Üsna sageli teeme köögi kahest materjalist: põhitasapind laminaadist või kvartsist ning pliidi ja valamu ümbrus vastupidavamast materjalist. See on mõistlik kompromiss, kui eelarve ei kanna kogu pinda kvartsis välja.

Materjal on pool vastust. Teine pool on see, kuidas tasapind kokku pannakse.

Paksus. Laminaadil on standard 28-38 mm, õhem plaat vajub pika ava kohal. Kvartsil ja kivil 20 mm on tavaline, 30 mm mõjub massiivsemalt. Keraamikal on õhuke plaat aluspinnale liimitud, seal otsustab alus.

Ühenduskohad. Iga õmblus on nõrk koht. Hea töö tunnus: õmblust ei planeerita valamu ega pliidi kõrvale, kus koormus ja vesi on suurimad. Kivi ja kvartsi puhul tehakse ühendus liimiga, mis toonitakse plaadi värvi järgi.

Valamu paigaldus. Alt paigaldatav (allpaigaldusega) valamu on kvartsil ja kivil parim: vesi pühitakse otse kaussi, servaäärt ei ole. Laminaadil kasutatakse pealtpaigaldusega valamut, sest lõikeserv peab jääma katte alla.

Nõudepesumasin. Aurutõke masina kohal on kohustuslik just laminaattasapinna puhul. Ilma selleta paisub plaat masina kohal 2-3 aastaga, isegi kui köök on muidu korras.

Tagaserv seina vastas. Kas plint või silikoonvuuk, aga midagi peab olema. Lahtine tagaserv on teine klassikaline põhjus, miks vesi plaadi sisse jõuab.

Kui köök on tellitud ja materjal valitud, teeme mõõdud, ava lõiked ja paigalduse ise - vaadake köögimööbli paigaldust ja vajadusel valamu vahetust. Kui vahetatakse terve köök koos torustiku ja elektriga, vaadake korteri remondi kirjeldust.