Saun korteris: ideed, paigutus ja planeerimine 2026

Saun korteris on Eestis pigem ootus kui luksus - uusarendustes on see sageli standardis, vanemates korterites aga tahetakse see remondi käigus juurde ehitada. Hea uudis: korterisaun ei vaja eraldi tuba. Levinumad kohad, mis päriselt töötavad:

• Vannitoa osa. Kõige loogilisem variant: pesemisala on kohe kõrval, veetorud ja hüdroisolatsioon on juba olemas. Sobib, kui vannituba on vähemalt 5-6 m² ja vann asendatakse dušinurgaga.
• Endine panipaik või garderoob vannitoa kõrval. Paljudes Tallinna korterites on vannitoa kõrval 1,5-2 m² sahver. Seina läbimurdmine ja panipaiga liitmine vannitoaga annab sauna ilma pesemisala kitsendamata.
• Koridori nišš. Kui vannituba on väike, võib saun asuda koridoris vannitoa ukse kõrval. Siis on oluline, et saunast dušši oleks paar sammu, mitte läbi elutoa.
• Lodža või rõdu. Toimib ainult korralikult soojustatud ja kinnise lodža puhul ning vajab korteriühistu kooskõlastust, kuna tegemist on välispiirdega.

Mida vältida: sauna ehitamist tuppa, kus pole ventilatsioonišahti lähedal. Leiliruum vajab värske õhu sissevoolu ja väljatõmmet ning pikk ventilatsioonitoru üle korteri on nii kallis kui ka mürarikas.

Korterisaun ei pea olema suur. Väiksem leiliruum soojeneb kiiremini, kulutab vähem elektrit ja annab ühtlasema leili. Orienteeruvad mõõdud:

• 1-2 inimest: 1,2 x 1,2 m kuni 1,5 x 1,2 m. Üks lava, mille pikkus võimaldab istuda, aga mitte pikali heita.
• 2-3 inimest: 1,5 x 1,8 m. Kaks astmelist lava ja ruumi kerisele koos kaitsepiirdega.
• Pere saun 3-4 inimesele: 2 x 2 m. Mahub L-kujuline lava, millel saab ka pikali olla.

Lae kõrgus peaks jääma 2,0-2,1 m juurde, isegi kui korteri lagi on kõrgem. Kõrgem lagi tähendab, et soe õhk koguneb üles ja lavale jõuab vähem leili. Ülemise lava ja lae vahele jätke vähemalt 1,0-1,1 m, et istudes pea ei puutuks lakke.

Lava laius on detail, mille üle hiljem kõige rohkem kahetsetakse: istumiseks piisab 50-60 cm, aga lamamiseks on vaja vähemalt 60-70 cm. Kui ruum lubab, tehke ülemine lava laiem.

Korterisaun on alati väike, seega disain peab ruumi optiliselt suurendama ja tegema leiliruumi mõnusaks. Lahendused, mis on praegu kõige populaarsemad:

• Klaassein või klaasuks. Karastatud klaasist sein vannitoa poole teeb väikesest saunast visuaalselt osa suuremast ruumist ja laseb valgust sisse. Tüüpiline valik on hallikas või pronksjas toonklaas, mis varjab seestpoolt vaadet.
• LED-valgustus lava all ja seljatoe taga. Kaudne soe valgus (umbes 2700K) on praegu peamine trend. See ei pimesta ja tekitab rahuliku atmosfääri. Valgustid peavad olema saunas kasutamiseks mõeldud ja kuumakindlad.
• Tumedam puit. Termohaab ja termokuusk annavad sooja pruuni tooni, mis näeb välja kaasaegne ega määrdu nii kiiresti kui hele haab. Heledat lepa- või haavapuitu valitakse endiselt, kui soovitakse klassikalist skandinaavia välimust.
• Vertikaalne vs horisontaalne voodrilaud. Vertikaalne laud teeb madalama sauna kõrgemaks, horisontaalne laiendab kitsast ruumi. Väikese ruumi puhul sobib ka kombinatsioon: seinad horisontaalselt, seljatugi vertikaalsete liistudega.
• Seinakeris või kerise tornlahendus. Kompaktne seinakeris jätab rohkem ruumi lavale. Suure kivimahuga tornkeris annab pehmema leili, aga vajab rohkem põrandapinda.

Kerise ja puidu valikut käsitleme täpsemalt artiklis sauna ehitamise hinnast, kus on ka materjalide võrdlus.

Korterisauna õnnestumine sõltub rohkem sellest, mis on seina sees, kui sellest, mis on näha. Enne ehituse algust peab olema selge:

• Eraldi elektriliin kerisele. Tavaline korterikeris on 4,5-6 kW ja vajab eraldi kaitsmega liini, sageli 3-faasilist toidet. Kontrollige enne, kas korteri liitumisvõimsus seda võimaldab. Elektri osa peab tegema elektrik, mitte saunaehitaja.
• Ventilatsioon. Värske õhu sissevool kerise lähedalt alt ja väljatõmme lava alt või vastasseinast üleval. Ilma korraliku ventilatsioonita tekib raske õhk ja niiskus imbub seintesse.
• Aurutõke ja soojustus. Fooliumaurutõke ülekattega ja teibitud liitekohtadega, soojustus kivivillaga. Korteris on see eriti oluline, sest niiskus ei tohi jõuda naabri seina ega põrandasse.
• Põrand ja trapp. Kõige praktilisem on plaaditud põrand kaldega trapi suunas, peale puidust eemaldatav rest. See on lihtne puhastada ja talub niiskust.

Kõige mõistlikum on sauna ehitada koos vannitoaga ühe projektina. Nii saab vannitoa remondi käigus kohe paika panna hüdroisolatsiooni, trapi, elektriliini ja ventilatsiooni ning sauna ehitus lisandub valmis aluspinnale ilma hilisema lammutuseta.

Väikese sauna mugavus tuleb detailidest, mida projektis sageli ei märgata:

• Ümardatud servadega lavad. Lavalaudade ümardatud servad ja peidetud kruvid (kinnitus altpoolt) ei põleta nahka ega kriimusta.
• Eemaldatavad lavad. Kui lavalauad saab koristamiseks välja tõsta, püsib saun kauem värske ja lava alune kuiv.
• Peatugi ja seljatugi. Puidust seljatugi kaitseb selga kuuma seina eest ja teeb istumise tunduvalt mugavamaks.
• Kerise kaitsepiire. Väikeses saunas on kerise ümber puidust piire kohustuslik ohutuse tõttu ja hoiab ka lapsed kuumast eemal.
• Konksud ja riiul. Paar konksu ukse kõrval rätikule ja väike riiul eeterlike õlide või kulbi jaoks. Pisiasi, mis muudab igapäevase kasutamise lihtsamaks.

Lavade kvaliteet otsustab, kui kaua saun heas korras püsib: õigesti tehtud saunalava ehitus kestab aastaid, halvasti kinnitatud lauad aga hakkavad paari hooajaga lõhenema ja mustaks tõmbuma.