Miks suuline kokkulepe remondis ei tööta
Remondileping ei ole bürokraatia, vaid ainus koht, kus on kirjas, mida te tegelikult ostate. Suuline kokkulepe "teeme vannitoa korda, umbes kuu ajaga, umbes viie tuhande eest" tundub alguses paindlik. Probleem tekib kolmandal nädalal, kui selgub, et "korda tegemine" ei sisaldanud hüdroisolatsiooni, "umbes kuu" venis kaheks ja "umbes viis tuhat" on nüüd seitse.
Vaidluse hetkel ei ole vahet, kellel on õigus mälu järgi. Vahet on ainult sellel, mis on kirjas. Ja kirja pandud leping kaitseb tegelikult mõlemat poolt: tellija teab, mille eest ta maksab, töövõtja teab, kus lõpeb kokkulepitud töö ja algab lisatöö.
Tähtis nüanss Eesti kontekstis: kui tellija on eraisik ja töövõtja ettevõte, kehtib tarbijakaitse. See tähendab muu hulgas, et töö peab vastama kokkulepitule ja tavapärasele kvaliteedile, ja et puuduste eest vastutab töövõtja ka siis, kui lepingus on garantii kohta kirjutatud midagi ebamäärast. Aga tarbijakaitsele tuginemine on alati aeganõudvam kui korralik leping, kus kõik on niigi paigas.
Lepingut ei pea vormistama notaris ega juristi juures. Piisab kirjalikust dokumendist kahes eksemplaris (või digiallkirjaga), kus on allpool loetletud punktid.



