Kipsplaat vs krohv: kaks täiesti erinevat loogikat
Kui vana korteri sein on kõver, praguline või kaetud lagunenud krohviga, tekib remondi alguses küsimus: kipsplaat vs krohv. Kaks lahendust näevad lõpuks välja ühtmoodi sile, aga töötavad täiesti erineval põhimõttel.
Krohvimine tähendab, et sein tasandatakse märja seguga otse olemasoleva pinna peale. Kipsseguga tehakse üks või kaks kihti, need tõmmatakse latiga sirgeks ja lõpuks pahteldatakse üle. Sein jääb massiivseks ja monoliitseks, uus kiht on vana seina külge kinni.
Kipsplaadi paigaldus tähendab, et vana seina ette ehitatakse uus tasapind. Kas metallkarkassile või liimiga otse seina külge, ja plaatide vuugid pahteldatakse tasaseks. Vana sein jääb alles, aga tema kõverus enam ei loe, sest karkass rihitakse loodi.
Valik sõltub kolmest asjast: kui palju sein tegelikult kõver on, kui palju ruutmeetreid võite ära anda ja mis seina külge hiljem riputatakse. Tallinna vanas paneelmajas on seinad tavaliselt 1-3 cm kõverad, aga vanas puumajas või kividega 1930ndate majas võib vahe olla 5-8 cm, ja see muudab arvutuse täiesti.



